Friday, December 29, 2017

Thursday, July 6, 2017

Kernu mõis ja flammkuchen

Aasta tagasi sattusime peale Märjamaal ujumist Kernu mõisa lõunatama. Minu suureks üllatuseks pakuti seal flammkucheneid, mida ma viimati sõin mitu aastat tagasi Baden-Badenis. Need olid Kernus nii maitsvad, et viisid keele alla. Muidugi kogu kohvik/mõis oli nii eriline koht lõunatamiseks, et toit võis ka seetõttu paremini maitsta.
Esimene kord, kui flammkucheneid sõin, oli Strasbourgis. Tegemist on Elsassi piirkonna spetsialiteediga: õhuke tainas ja selle peal traditsiooniliselt sibul, hapukoor ja pekitükid. Mina eelistan igasugu juustudega variante. Otsetõlkes tähendab flammkuchen leegikooki, tõenäoliselt sellepärast, et õhuke tainas küpsetatakse väga kuumal tulel (nagu õhuke pitsa).


Mulle jättis Kernu mõis ja sealne kohvik väga hea mulje. Soovitan soojalt ja flammkucheneid ka muidugi. 


Saturday, July 1, 2017

Saksa muusika - minu lemmikud

Die Toten Hosen

Läbi aegade võin oma lemmikuks pidada Die Toten Hosenit. Kuigi ma ei tea, kas selle bändi tänapäevased laulud mulle meeldivad, midagi märkimisväärset pole viimastel aastatel ilmunud. Ma kuulasin seda juba u. 20 aastat tagasi ja kuna sellest ajast alates ma olen seda bändi fännanud, siis ma pole eriti erapoolik hindamaks nende muusikat. Selles nö. fännamises on palju emotsioone ja nostalgiat. Mulle tutvustas seda bändi Stuttgarti pangas töötav mees, kes oli meie seltskonnaga koos Davosis ühes mägimajas puhkamas. Ma arvan, et tänu Die Toten Hoseni muusikale õppisin ma ka saksa keelt rohkem, kuna tahtsin täpselt aru saada, millest nad laulavad. Kindlasti tahaks nende kontserdile minna. Panen selle järgmise aasta wishlist i :) Eelmisel aastal oleks peaaegu läinud aga piletite ostmisega oli mingi jama, et makse ei läinud läbi ja siis lõime käega. Tegelikult läks hästi, sest selgus, et polekski eriti sobinud selline kontserdikülastus/reis.

Panen siia valiku nende repertuaarist, mõned lood on päris vanad. Videod on päris "naljakad", ma alles nüüd näen mõnda esimest korda.








Wir Sind Helden

Teine lemmik on Wir Sind Helden. Oli üks periood, kui kuulasin seda päris palju. Neil ei ole kahjuks internetis kõiki laule aga mõned saan siia lisada. Kui sõnad meelde on jäänud, siis on hea kaasa laulda, eriti üksi autoga sõites :)





Glasperlenspiel

Viimase aja lemmikuks on olnud mul Glasperlenspiel. Selle bändi kohta ma palju ei tea aga juhuslikult kuulsin ühte lugu ja hakkas kohe meeldima. Panen siia kaks laulu, mis mulle kõige rohkem kõrvamööda on.





Eks lemmikuid ole veelgi aga need kolm on kõige tähtsamad. Paljudelt lauljatelt on üks-kaks laulu kuulatavad ja ülejäänud pole päris minu maitse.

Wednesday, March 29, 2017

Üks kirju koolitus


Lugesin hiljuti oma sõbra Annely Veevo kirjutatud raamatut Saksamaal toimunud koolitusest, kus minagi osalesin. Palusin tal selle endale saata, sest pole lähiajal Hiiumaale minemas, et võiks ise läbi hüpata ja raamatu kaasa võtta. Raamat oli ükspäev mu postkastis ja avades oli kohe hea meel, et see nägi täitsa kvaliteetne välja. Kui ise raamatut välja anda, siis kujutan ette kuidas iga väike kulutus hinna kiiresti suureks paisutab. 
Raamatu pealkiri on "Võõras" ja juttu on seal rahvusvahelisest koolitusest. Kohanemisest inimestega igasugustest eksootilistest riikidest ja niisama olustiku ja õppimise kirjeldusi.
Mul polnud paljud detailid üldse meeles aga kuna ta ise sel ajal blogi pidas oli tal materjal ilusti olemas.
Väga mõnus lugemine oli, meenusid kõiksugu seigad, olemised ja käimised. Alpimatk, jalutuskäik keskaegsesse kloostrisse, kus praegugi oma õlut pruulitakse ja meile seda vorstiga serveeriti, uued tuttavad, enda tundma õppimine - need on minu peamised märksõnad, mis mulle sellest koolitusest meelde jäi.  Tahaks pärast selle lugemist jälle Saksamaale minna, eriti veel praegu, kui tuttavad, kes seal elavad, postitavad väga kevadisi pilte instas ja fb-is.



Saturday, December 31, 2016

PiparkoogiMaania

Olin esialgu veidi üllatunud, kui Mari-Liis minu poole pöördus ja küsis, kas tahaksin osaleda Piparkoogimaania näitusel. Võtsin endale järelemõtlemiseks aega. Üks idee hakkas juskui kooruma. Kui seda Mari-Liisiga arutasin, arvas ta, et see sobib küll. Ega ma muidugi 100 % endale ette ei suutnud kujutada, milline lõpptulemus välja näeb aga mõtlesin proovida. Uurisin piparkoogimaaniakate grupist mõningaid nippe, kuidas piparkooke kokku kleepida ja tõesti toimis kõige paremini lihtsalt sulatatud suhkruga. Tegin visandeid oma "Muttide" kohta ja valisin välja sellise, mis ka tehniliselt loogiline oli. Pidin ära jätma käpakesed, sest need jäid lihtsalt koledad. Ma ei teagi täpselt, kust see muttide mõte tuli aga ühelt poolt vist jäid nad meelde Lotte filmist, järmisena jäid kuidagi silma mullamuti hunnikud põllul. Kolmandana mõtlesin ma mutikestest siis, kui olin Sugupuu koostamise loengul ja seal käis läbi mingi selline lause, et on olemas alati kogukonnas sellised inimesed, kes teavad kõigi kohta kõike (isegi kui nad seda ainult ise arvavad ja tegelikult ei tea) ja topivad oma nina igale poole. Kokku tulidki sellised mitmetähenduslikud "Mutid". Ise jäin täitsa rahule. Aga mulle tundub, et esimesel korral ongi pigem lihtsamad taiesed ja siis hakkab mõte liikuma keerulisemate võimaluste suunas.
Galeriid kõikidest töödest saab näha siin: http://kultuur.postimees.ee/3939475/galerii-taena-algab-piparkoogimaania?utm_source
Üks veidi udune pilt kolleegilt:

Wednesday, November 16, 2016

Visandid reisil

Olen avastanud, et isegi kiirete visandite tegemine reisil on hea emotsioonide talletamiseks. Teistele ei pruugigi need huvitavad tunduda aga enda jaoks on need joonistused olulised. Mõnel joonistusel on toonitatud imelikke asju, mis tuleb sellest, et ma mäletaksin mingit varju, valgust või tunnet...

Tuesday, November 8, 2016

Päris ammused maalid

Maalid ammustest aegadest

"Seade"   õli, papp  2005

"Maailma loomine"   õli, akrüül, papp  2005

"Pimeduse maal"  õli, lõuend  2005